Olen täna hajevil ja piiritlemata. Minu ajataju on paigast ära ja üldse on veidi kummaline tunne. Taasavastasin oma saabaste (=suuskade) niiöelda võlu, mille tõttu kukkusin Näituselt tulles põhimõtteliselt pikali. Helena oli õnneks nii tugeva muskliga, et suutis sellise triki teha, et möödujatele tundus nagu ma teeks lihtsalt spagaati/silda. Mõtlesin juba, et tulen mäest pea ees alla, aga ei läinud õnneks.
Nüüd soojendan varbaid ja pean plaani. Ehk siis olen plaanitu. Kuulan Liisi "Väikest järve" ja püüan aru saada, mis mulle selle laulu juures nii väga meeldib. Tegelikult juba mitmendat päeva järjest.
Mu mõttejõud töötab ikka väga valikuliselt ja katkendlikult. Täna jäi tahtejõud mõttejõule ka alla. Nimelt pidin minema jooksma, aga tundsin, et kurk ei ole veel täielikult terve. Niisiis pidasin targemaks ennast enne terveks ravida.
Teisipäeval sain selgusele selles, et mu mõttejõud suudab üsna edukalt muuta asju, mis puudutavad mu käitumist ja tervist. Kui esmaspäeval olid mu parimateks sõpradeks tekk ja tee, siis teispäeval olin peaaegu terve. Juba ammu pole mu tuju nii hea olnud kui nüüd viimase paari päeva jooksul. Mõtlesin ennast terveks. Kõlab veidi hullumeelselt, aga usun sellesse, et mõte võib muuta paljut.
Täna juhtus veel üks tore asi. Enamasti on minu meelest nii, et võõrad inimesed vaatavad minust/üksteisest läbi, aga kui ma poest oma saja asjaga tulin ja ukse taga oma kaarti otsisin, siis üks noormees nägi seda ja ta oli nii hea, et tuli sellepärast lifti juurest tagasi ja tegi mulle ukse lahti. Armas. Aitäh!
Je ne t'aime pas. Sellise lause õppisin täna. Kunagi läheb äkki vaja..?
Nüüd soojendan varbaid ja pean plaani. Ehk siis olen plaanitu. Kuulan Liisi "Väikest järve" ja püüan aru saada, mis mulle selle laulu juures nii väga meeldib. Tegelikult juba mitmendat päeva järjest.
Mu mõttejõud töötab ikka väga valikuliselt ja katkendlikult. Täna jäi tahtejõud mõttejõule ka alla. Nimelt pidin minema jooksma, aga tundsin, et kurk ei ole veel täielikult terve. Niisiis pidasin targemaks ennast enne terveks ravida.
Teisipäeval sain selgusele selles, et mu mõttejõud suudab üsna edukalt muuta asju, mis puudutavad mu käitumist ja tervist. Kui esmaspäeval olid mu parimateks sõpradeks tekk ja tee, siis teispäeval olin peaaegu terve. Juba ammu pole mu tuju nii hea olnud kui nüüd viimase paari päeva jooksul. Mõtlesin ennast terveks. Kõlab veidi hullumeelselt, aga usun sellesse, et mõte võib muuta paljut.
Täna juhtus veel üks tore asi. Enamasti on minu meelest nii, et võõrad inimesed vaatavad minust/üksteisest läbi, aga kui ma poest oma saja asjaga tulin ja ukse taga oma kaarti otsisin, siis üks noormees nägi seda ja ta oli nii hea, et tuli sellepärast lifti juurest tagasi ja tegi mulle ukse lahti. Armas. Aitäh!
Je ne t'aime pas. Sellise lause õppisin täna. Kunagi läheb äkki vaja..?
2 comments:
'Lootsin et kukun alla, KAHJUKS mitte'
Sa oled nii tubli, et jooksmas käid! :)
Teisipäeval olin peaaegu terve = ei olnud enam tekk ja padi, vaid meie. (L)
Kui see uks juba nii suurt ära märkimist sai, siis ma tean kuidas Anetta saaks head-over-heals armuma. :)
Bisous,
H
See kukkumise asi oli iroonia! H, sa mõtled ikka hästi minust!!:d
Jah, olime meie ja hea aura!
Oi, aga see oleks küll huvitav, kuidas sa selle suudaks korraldada.. Muidugi sind tundes on kõik võimalik...?:)
Post a Comment