Aeg liigub kiiresti. Naudin kodu rahulikkust ja kevade murust lumesulamislõhna. Kuskil sisimas tahaksin lihtsalt olla ja taevasse vaadata ja jalgu kõlgutada, aga ei saa. Tahan liiga palju asjalik olla ja ringi tormata. Juba homme hakkan uuesti Tartu poole liikuma. Siis nädalake paigalolemist ja siis juba palju kaugemale. Ootan, aga samas kardan ka.
*Ma ei tahagi olla see, keda on lihtne mõista, kellega kõik tahaksid läbi saada. Mulle ei meeldi olla põikpäine, aga olen. Tahan vahepeal olla lapsik ja vastik. Ma pole loodud tundetuks, aga tahaksin vahepeal, et mul oleks delete-nupp, millega saaksin teatud asjad oma elust/mälust kustutada. Tahaksin olla koguaeg õnnelik, aga ei oska, sest mõtlen liiga paljude asjade peale. Ja enda arust olen ma ikkagi üsna tark tüdruk.
*Ma ei tahagi olla see, keda on lihtne mõista, kellega kõik tahaksid läbi saada. Mulle ei meeldi olla põikpäine, aga olen. Tahan vahepeal olla lapsik ja vastik. Ma pole loodud tundetuks, aga tahaksin vahepeal, et mul oleks delete-nupp, millega saaksin teatud asjad oma elust/mälust kustutada. Tahaksin olla koguaeg õnnelik, aga ei oska, sest mõtlen liiga paljude asjade peale. Ja enda arust olen ma ikkagi üsna tark tüdruk.
Kärbsed on ka muide akna vahel talveunest üles ärganud. Aga meie hiir vist suri ära. Ma ei tea päris täpselt, sest ma ei julge vaadata. Hirmus lugu.
No comments:
Post a Comment