Tere, saame tuttavaks, mina olen ämbrisseastuja. Olen sellel kohal osalise koormusega. Mul on tihti kombeks enese teadmata ämbrisse astuda. Alles siis, kui tunnen, et varbad on ämbris, saan aru millisesse ämbrisse astusin. Vahepeal olen võimeline sellist asja ennetama, aga see on tõesti harv juhus. Samuti tundub, et mu ämbrid on magnetid. Tropimagnetid. Et ma saaks korraga ämbrisse astuda ja siis veel kohtuda mõne tropiga. Kõige positiivsem on selle asja juures tõik, et ma suudan troppidest vaevata vabaneda (tegelikkuses on olukord selline, et ma ise olen veel suurem tropp ja teised tropid tunnevad ennast ohustatuna ja põgenevad juba eos). Niisiis. Olen osav kõiksugu muudes asjades ka muidugi ning ei suutnud mainimata jätta, et kavatsen töökohta vahetada. Eesmärk: olla üleastuja? Vaevalt, liiga pingeline töö. Mõelge - olen kellestki just üle astumas, aga siis jääb samm liiga lühikseks ja astun hoopistükis pähe. Või istun pähe. Väga piinlik oleks selline intsident. Niiet ei. Äkki oleks vahepeal hoopis töötu ka natuke aega? Ma ikka pole veel päris kindel, millises ametis mul tulevikku oleks...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Hihi,
Tegelt ei ole ju asjad nii hullud (A)?
"Tõõtu" on ju üsna hea idee, võta aega maha, kui sa ei tea mis sa oled või mis sa tahad. :)
Aga su laulud on super head! :)
You make my morning! :)
H
Vahepeal tundub, et on. Aga alati saab muidugi hullemini..?
Aitäh, mus.
Ei ole väga tervislik mõelda, et mujal on veel halvem. Kui sa kogu heaolu tunde endast ammutaksid siis oleks palju parem. :) (laenatud idee) Või mis?
H
PS: Muidugi! Kalli!
Õige!
Ja ega tegelikult ma ei mõelnudki seda päris nii, et mul oleks halvasti midagi. Vastupidi, hästi on!
Ja oma heaolu ammutan tõesti endast... Niiet võin sinu väitega täiesti nõus olla.
Post a Comment