Ma usun saatusesse, aga praegu tundub küll nii, et see sündmustejada, mis minu poole lennupostiga saadetuna lihtsalt pähe sadama on hakanud, on vale adressaadiga. Kui vaataksin seda kõike kõrvalt, oleksin unustanud suu lahti juba esimeste sündmuste juures. Edasi oleksin lihtsalt arusaamatute suurte silmadega pealt vaadanud.
Ükskõik kui palju ma ei pingutaks, leiab post mind üles. Tunnen neid vastikuid hetki, kui ma saan aru, mis saatus mulle järgmisena saadab, juba ette. Külmavärinad ja kurk on kuiv. Mõtetest on saanud paks vatt, mille seest üht kindlat on raske eristada.
Ja siis... on see hetk. Korraks kõrvulukustav vaikus, mille asendab mu südame pekslemine, külmad käed ja jõnks läbi kõhu... (-Teile on saabunud uus saadetis. Kõike paremat soovides ja järgmise korrani, Saatus-).
*
"Kui kahel inimesel on midagi rääkida, siis nad räägivad omavahel. Kui ei ole, siis ei räägi."
*Ära tee oletusi, kui sa pole kindel.
*"Teeme nii, et kui midagi on, siis ütle."
*"Mulle meeldib asju kaine mõistusega teha."
No comments:
Post a Comment