Sa oled värviline

Olen täna nagu viieaastane laps kellel on sünnipäev. Öösel oli Une-Mati mu ära unustanud ja nii ma siis keerlesingi ühelt küljelt teisele, peas 100 ja 1000 igasugust mõtet, kõht ootusärevusest liblikaid täis.
Hommikul kui Riiamäel oma hommikukohvi jõin, tõotas tulla imeilus ilm. Ja nii oligi, 10st kesklinna poole tagasi sõites näitas kraadiklaas 10 kraadi kevadist ilma. Siis oli küll natuke nukker, et ei saagi eesti kevadet nautida...

Püüan veel viimased asjatoimetused Tartus korda ajada, siis õhtul natuke magada ja öösel bussi peale minna. Kui tuleb välja, et lennujaam on öösel kinni, siis on natuke halvasti. Pean õues pingi peal jalga puhkama. Aga ma olen optimist - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Mes chers amis. Je vais vous manquer, mais je vais vous envoyer des photos et je reviendrai. Même si je pouvais y rester pour le reste de ma vie. À bientôt!
Paris, here I come!

Mis iganes teeb su õnnelikuks

Tuleb välja, et haav, mis ma arvasin, et kinni kasvanud, ei ole. Sain haiget, kui lugesin lauset, mis tegelikult ei öelnud otseselt midagi. See ei olnud isegi mitte minu silmadele nägemiseks mõeldud. It caught me off-guard. Ja kahjuks ei saa ma enam midagi teha, et asju korda teha. See rong on tõesti läinud.

Muidu on kõik hästi. Välja arvatud mõned pisiasjad, mis siiski on jäänud kripeldama. Ükspäev oli mul hea meel selle üle, et mu mälu nägude peale on teravam kui enamusel teistel inimestel.. Ehk siis mind ei mäeltatud ja mina mäletasin.
Või siis on äkki asi selles, et ma olen niivõrd meeldejäämatu isiksus, et mind lihtsalt ei mäleta keegi?

Emajõgi on üle kallaste. Ja tundub, et vees peaks kala olema, sest täna oli jõe ääres vähemalt 10 kalameest. Kala neil ei paistnud küll olevat... veel. Meenus see, kui S rääkis mulle, miks mehed tegelikult kalal käivad. Tuli välja, et siis nad saavad niisama ilma nautida. Hea rahulik.
Varestel oli kraaksumist selle üle, kes kuhu pesa teeb.